Kes me oleme?
Premia Tallinna Külmhoone AS on Eesti vanim jäätisetootja, kelle ajalugu ulatub aastasse 1956, mil esimesed maitsvad ja kõrge kvaliteediga jäätised Tallinnas Peterburi teel asuvast tehasest jäätisesõpradeni jõudsid.
Premia Tallinna Külmhoone jäätiste katuskaubamärk on Premia. See hõlmab tütarkaubamärke Väike Tom, Regatt, Eskimo, Malviina, Põhjatäht, Vau, Jocker jpt. Kogu Premia Tallinna Külmhoone grupi jäätisetootmine toimub ka täna Tallinna tehases.
Lisaks jäätistele kuuluvad Premia Tallinna Külmhoone tooteportfelli jahutatud ja sügavkülmutatud tooted: kartulist ja külmutatud aedviljadest külmutatud kalani. Premia Tallinna Külmhoone tuntuim sügavkülmutatud toodete kaubamärk on Maahärra. Lisaks sellele kuuluvad portfelli ka Aviko, Hortex, Hortino, Esva, Felix, Pealinna jt.
Jäätisetootjana tuntud ja armastatud Tallinna Külmhoonest on aastate jooksul toimunud ühinemiste ja ostude käigus välja kasvanud juba kuues riigis tegutsev, üle miljardikroonise aastakäibega toiduainetööstuse grupp, mille peakorter on Tallinnas ja juhid eestlased. Toidukontserni emaettevõte on Premia Foods, mis koondab firma tegevust kuues riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Venemaal. 2010. aastal noteeriti Premia aktsiad Tallinna börsil.
Jäätis annab firma miljardikäibest nüüd vaid veerandi. 40% tuleb hoopis kalast ja kalatoodetest ning 35% teiste külmutatud kaupade müügist. Geograafiliselt annab kolmandiku Premia Foodsi müügist Eesti, teine kolmandik tuleb Soomest ning kolmas jaguneb Läti, Leedu ja Venemaa vahel.
Kust me tuleme?
Kõige tähtsamaks aastaks Premia Tallinna Külmhoone ajaloos võibki lugeda aastat 1956, sest siis pandi vabriku avamisega alus pikaaegsele jäätisetootmise traditsioonile.
Tallinna Külmhoone oli nõukogude-aegsel perioodil suurim jäätisevabrik Baltikumis, varustades väärt toodanguga eelkõige põhjatut Nõukogude Liidu turgu. Jäätisenõudlus oli nii suur, et rekordaastatel toodeti 6000 t jäätist aastas. Seda perioodi meenutavad mitmed eritellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks toodetud plombiir või 1980. aasta olümpiamängude jäätis "Regatt".
17. juunil 1999. a avas Tallinna Külmhoone pidulikult uue euronõuetele vastava jäätisetehase. Avamisel viibis ka Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Tegemist on Baltimaade suurima ja modernseima jäätisetehasega, mis on osaliselt täisautomaatne. 2500-ruutmeetrise pindalaga tehas on üks Eesti võimsamaid tootmisüksusi. Uus tehas võimaldas tõsta jäätise kvaliteedi täiesti uuele tasemele.
1999. aasta kuuma suve suursündmuseks oli uues tehases valmistatud uus pulgajäätiste sari Premia, mis saavutas enneolematu müügiedu ja pälvis samal aastal ka Eesti parima ekspordipotentsiaaliga toiduaine tiitli. Alates 2007. aastast kajastub Premia nimi ka kõigi meie Baltikumis jäätisemüügiga tegelevate ettevõtete firmanimes ning nii on saanud kunagisest Tallinna Külmhoonest Premia Tallinna Külmhoone.
Uuel aastatuhandel jätkab Eesti suurim ja vanim jäätisetehas, Premia Tallinna Külmhoone, oma tegevust, toetudes ligi poole sajandi pikkustele traditsioonidele ja kogemustele. Täna on Tallinna Külmhoone Eesti sortimendis ligikaudu 110 erinevat jäätisenimetust.
Millised on meie jäätised?
Tänu oma eestipärasele maitsele ja kõrgele kvaliteedile on Tallinna Külmhoone jäätised alati olnud jäätisesõprade lemmikud. Kes siis ei mäletaks vanu tuttavaid Regatti, Tallinnat, Eskimot ja Malviinat? Need jäätised on tänaseks taaskord poelettidele jõudnud ning lisaks sellele on seal ka uued lemmikud Väike Tom, Põhjatäht, Vau, Jocker jt.
Tallinna Külmhoones on ametis meistreid, kes on jäätisetehases töötanud juba paarkümmend aastat. Enamik tootmises kasutatavaid põhiretseptegi on samad, mis aastaid tagasi, sest Eesti jäätisesõbrad on meile kinnitanud, et armastavad just selliseid mõõdukalt magusaid ja kooremaitselisi jäätisi nagu meie meistrid teevad.
Kuidas valmivad maitsvaimad jäätised?
Maitsvaimate jäätiste tootmisel on oluline vahustamine ja külmutamine. Friiseri ehk jäätisemasina ülesanne ongi üheaegne vahustamine ja külmutamine.
Hea maitse ja mõnusa konsistentsiga jäätise valmistamisel mängib olulist rolli külmutamise kiirus. Meil on olemas kiirkülmutustunnel, kus jäätis külmutatakse paarikümne minutiga. Nii väldime jääkristallide teket.
Jääkristallid tekivad, kui vaba vesi valgub rasvarakkude vahelt välja ja rikub korrapärase struktuuri. Seetõttu ei tohi kunagi ülessulanud jäätist uuesti külmutada, sest siis saab jäätise maitse tublisti kannatada.
Parimate jäätiste põhitooraine (35-37%) on koor, mida me hangime ainult Eesti tootjatelt. Koorele lisatakse teised komponendid, nagu suhkur, lõssipulber ja želatiin ning lisandid (rosinad, sokolaad, pähklid) ja täidised (džemmid, krõpsud, marmelaadid, iiris).
Mis teeb jäätised nii magusaks?
Premia Tallinna Külmhoones valmistatavad jäätisesordid võiks tinglikult jaotada järgmistesse gruppidesse:
Plombiir on kõige rasvasem ja kooresem jäätis ning tihtilugu peetakse teda ka kõige maitsvamaks. Piimarasva sisaldus plombiiris on üle 10%. 100 g energiasisaldus, sõltuvalt jäätisest, on 220-240 kcal. Plombiirjäätiseid nimetatakse sageli ka
Koorejäätis sisaldab umbes 10% rasva. See tähendab, et 100 g energiasisaldus on umbes 180 kcal. Kalorsus sõltub kasutatud lisanditest: pähklid, šokolaad, rosinad. Koorejäätise tootmiseks kasutatakse piimarasvu (koort, võid ja/või piima). Tänu sellele sisaldab see kaltsiumi, kasulikke valke ja mitmeid vitamiine. Inimese organism saab koorejäätist mõistlikus koguses nautides mõndagi vajalikku.
Tihtilugu tuleb jäätisega kaasa ka mitmeid lisandeid: vahvel, glasuur, keedised, šokolaad jne. Need lisandid võivad sisaldada taimseid rasvu, kuid see ei muuda jäätise enda koostist. Seega on oluline jälgida pakendi märgistust ning vaadata just jäätise enda koostist. Kui jäätis on valmistatud koorest, võid kindel olla, et tegu on mõistliku maiusega.
Piimajäätised on madalaima rasvaprotsendiga jäätised, piimarasva sisaldus on nendes 4-6%.
Mahlajäätised ehk mahlajääd on külmutatud rasvavabad jäätised. Põhikomponentideks on mahl või mahlast valmistatud segu, suhkur, siirup ja emulgaator-stabilisaator. Põhikomponendina kasutatakse ka erinevaid teesid, nt rohelist teed.
Sorbett ja šerbett. Sorbett on vahustatud mahlajää, mis on rasvavaba. Šerbett valmistatakse puuviljamahlast, piimarasvast ja piima rasvata kuivainest. Šerbeti rasvasisaldus jääb enamasti 2-4% vahele.
Jogurtijäätise valmistamiseks lisatakse jäätisesegule baktereid sisaldav juuretis. Kui vajalik happesus on saavutatud, valmistatakse saadud jogurtist vahustamise ja külmutamise teel jäätis. Toodet saab valmistada ka valmisjogurti lisamise teel.
Dieetjäätistes on vähendatud energiarikaste komponentide hulka, asendades need osaliselt või täielikult rasvaasendajate ja kunstlike magusainetega.
Jäätis kui kasulik magustoit
Koorejäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, kaltsiumi, A- ja B-vitamiini ning D-, E- ja P-rühma vitamiine. Teatavasti on A-vitamiin see, mis kindlustab silmade tervise ning eriti vajalik on see just lapseeas. D-vitamiin on asendamatu kaltsiumi omastamiseks ning nii A-, D- kui E-vitamiin on rasvlahustuvad, mistõttu organism omastab neid jäätisest eriti efektiivselt. Jäätises sisalduvast kaltsiumist omastab organism seetõttu kuni 85% ja näiteks 100 g jäätises on kaltsiumi tervelt 150 mg.
Kaltsiumi vajab inimene pidevalt, kuid eriti luude kasvamise ajal. Seepärast on kaltsium hädavajalik lapse- ja noorukieas. Kui noorena kujuneb tugev luustik, sealhulgas hambad, küüned ja juuksed, siis on vanemas eas vähem luumurde, hambakaariest, juuste väljalangemist ja küünte murdumist. Oluline on märkida, et piimatoodetes sisalduv laktoos ei mõju hammastele nii kahjulikult kui suhkur, fruktoos või glükoos. Ja loomulikult tuleb meeles pidada, et kaltsiumi ladestumist luudesse soodustab kehaline aktiivsus ja sportimine, milleks ju suvisel ajal on väga lihtne võimalusi leida!
Meie sõbrad Tallinna Loomaaias
Premia on juba aastaid olnud Tallinna Loomaaia lumeleopardide vaderiks. Premia on enda hoole alla võtnud kaks vahvat leopardi-poissi Otto ja Sheltoni ning leopardi-preili Mahnadi, ning hoolitseb selle eest, et neil oleks mõnus elu ja toidulaud alati kaetud. Alates 2009. aasta suvest on lumeleopardidel Tallinna Loomaaias ligi 800 ruutmeetrit tegutsemisruumi.
Läänevärava lähedal asuv kompleks meenutab nende päriskodu Himaalajas ning sisaldab peale privaatse elupaiga ka kõrgmäestiku sarnaseks kujundatud ekspositsiooniala, mida külastajad saavad uudistada kahelt klaasaknaga vaateterrassilt.
Huvitavaid fakte
- * Eestis müüakse üle 300 erineva jäätisetoote, mida on palju rohkem kui paljudes arenenud Euroopa riikides. Seega on valik suurepärane.
- * Eestis süüakse aastas ära umbes 6000 tonni jäätist. Jäätisega kauplevaid müügikohti on ligikaudu 5000.
- * Enim ostetakse vanilje-, šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätiseid.
- * Pooled ostjatest on truud kindlatele markidele, teine pool aga ostab hetkeemotsiooni mõjul.
- * Aastas sööb üks Eesti elanik umbes 8 liitrit jäätist. Lätlased saavad hakkama 6 liitriga ja leedukad suudavad ära süüa ainult 5 liitrit jäätist.
Kes on Väike Tom?
Sel suvel lisandus Väikese Tomi sarja uus maasikatäidisega vanilli-koorejäätis, mis lausa sulab suus ja teeb südame soojaks.
Jäätisesari Väike Tom pakub magusasõpradele:
- 1. Väike Tom õunajäätis õunatäidisega vahvlitopsis 125 ml
- 2. Väike Tom batoon vanilli-karamelli, maapähklitega 90ml/60g
- 3. Väike Tom batoon vanilli-šokolaadi, mustsõstra-õunamoosiga 110ml/75g
- 4. Väike Tom vanilliplombiir maasika-mustikamoosiga 110ml/75g
- 5. Väike Tom jõhvikaplombiir jõhvikamoosiga 110ml/75g
- 6. Väike Tom šokolaadiplombiir glasuuris 90ml/60g
- 7. Väike Tom vanilliplombiir pähklitäidisega glasuuris 70ml/60g
- 8. Väike Tom vanilliplombiir glasuuris 90ml/60g
- 9. Väike Tom vanillijäätis šokolaaditükkidega vahvlitopsis 125ml/70g
- 10. Väike Tom vanillijäätis rosinatega vahvlitopsis 125ml/70g
- 11. Väike Tom vanillijäätis vahvlitopsis 125ml/65g
- 12. Väike Tom šokolaadijäätis vahvlitopsis 125ml/65g
- 13. Väike Tom karamellijäätis iirisetäidisega vahvlitopsis 125ml/70g
- 14. Väike Tom koorejäätis maasikatäidisega glasuuris 70ml/60g