Kas teadsid, et...

* Eestis müüakse üle 300 erineva jäätisetoote, mida on palju rohkem kui paljudes arenenud Euroopa riikides. Ehk siis valik on suurepärane.

* Eestis süüakse aastas ära umbes 6000 tonni jäätist, mida müüakse 5000 müügikohas.

* Enim ostetakse vanilje-, šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätiseid.

* Pooled ostjatest on truud kindlatele markidele, teine pool aga ostab hetkeemotsiooni mõjul.
 
* Umbes 13% meestest ja 8% naistest tunnistab, et limpsivad jäätisekausi pärast söömist puhtaks.

* 20% jäätisesööjatest teeb seda salaja südaöösel. Uskumatu, kuid tõsi – väidetavalt on hilisöised jäätisenautijad pigem mehed kui naised!

* 5% inimestest tunnistab, et jagab jäätist oma lemmikloomaga.

* Maailma suurim jäätise magustoit valmistati 1985. aastal Californias. Magustoit oli umbes 4 meetri kõrgune ja selle valmistamiseks kulus 16 000 liitrit jäätist.

* Maailma kõige kallim puuviljadega koorejäätis, mille hinnaks oli 60 000 dollarit, valmistati Aafrikas Tansaanias asuvate Kilimandžaaro hävinevate liustike jääst. Tuneesias on mandariinijäätis rahvuslik magustoit.

* Ühendemiraatide turgudel müüakse jäätist, mis on tehtud kaamelipiimast. Sellist jäätist valmistatakse teiste jäätisesortide alternatiivina. Sajandite jooksul on araabia maailmas oldud arvamusel, et kaamelipiimal on raviomadused.

* Kolmanda koha maailmas jäätise tarbimises on hõivanud meie põhjanaabrid soomlased 13 liitriga inimese kohta. Neil on aga veel pikk tee minna esikohani, mida praegu hoiab enda käes USA tervelt 22 liitriga!

Eestlased on aga parasjagu jahedad jäätisearmastajad. Aastas sööb üks Eesti elanik ära umbes 8 liitrit jäätist. “Jahedamalt” suhtuvad jäätisesse lätlased, kes söövad ära vaid 6 liitrit, kuid nemad on tublimad kui veel lõunapoolsemad leedukad, kes vaid viie liitriga hakkama saavad.

Seda vaadates ei saa öelda, et jäätisesöömine kliimast sõltub - pigem on tegemist traditsioonide ja kultuurierinevustega.